Ščučyni rajoon (Shchuchynski Rayon)
Ščučyni rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Hrodna oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1909 km². 2009. aasta seisuga elas seal 47 764 inimest. Põhjas piirneb rajoon Leeduga.
Rajoon moodustati 1940. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Astryna, Bakšty, Dembrava, Hałavičpole, Kamienka, Ladzki, Mažejkava, Novy Dvori, Orla, Pieršamajskaja, Rakavičy, Ražanka, Ščučyni, Žałudoki ja Vasiliški külanõukogu.
Halduskeskus on Ščučyni linn. Teised tähtsamad asulad on Astryna ja Žałudoki alevid.
Rajooni suurimaks jõeks on Nemunas, teised suuremad jõed on Nemunase lisajõed Kotra ja Lebiada. Rajoon asub Neemeni madalikul, madalaim koht asub Nemunase ääres (109 meetrit üle merepinna). Kõrgeim koht asub Vialikaje Mažejkava küla lähistel (196 meetrit).
2009. aasta seisuga olid elanikest 44,99% valgevenelased, 6,39% venelased, 46,38% poolakad, 1,29% ukrainlased ja 0,95% oli teistest rahvustest. 72,35% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 24,15% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 58,321% elanikke, vene keelt aga 33,22%.
Rajoon moodustati 1940. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Astryna, Bakšty, Dembrava, Hałavičpole, Kamienka, Ladzki, Mažejkava, Novy Dvori, Orla, Pieršamajskaja, Rakavičy, Ražanka, Ščučyni, Žałudoki ja Vasiliški külanõukogu.
Halduskeskus on Ščučyni linn. Teised tähtsamad asulad on Astryna ja Žałudoki alevid.
Rajooni suurimaks jõeks on Nemunas, teised suuremad jõed on Nemunase lisajõed Kotra ja Lebiada. Rajoon asub Neemeni madalikul, madalaim koht asub Nemunase ääres (109 meetrit üle merepinna). Kõrgeim koht asub Vialikaje Mažejkava küla lähistel (196 meetrit).
2009. aasta seisuga olid elanikest 44,99% valgevenelased, 6,39% venelased, 46,38% poolakad, 1,29% ukrainlased ja 0,95% oli teistest rahvustest. 72,35% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 24,15% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 58,321% elanikke, vene keelt aga 33,22%.
Kaart - Ščučyni rajoon (Shchuchynski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
 |
 |
| Valgevene lipp | |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |